Blogi

Mis on majanduskriis?

Majanduskriis on midagi, millest räägitakse pidevalt ning mis on nagu must pilv kõigi kohal, külvates hirmu. Majanduskriis ei ole kahjuks midagi uut ning enamus mäletavad vaid mõned aastad tagasi Eestit kimbutanud majanduslangust – palgad alanesid, töökohti vähenes ning enamike jaoks oli ainus lahendus kiirlaen või smslaen, mõlemad neist olid toona ka väga populaarsed. See viis omakorda tohutute võlgnevusteni, kuna tööpuuduse tõttu ei olnud võimalik võetud laene tagasi maksta ning probleem süvenes aina rohkem.
Sisuliselt tähendabki majanduskriis majanduse või mõne teatud haru järsku halvenemist, seejuures eristatakse veel mitut erinevad majanduskriisi haru. Majanduskriisi tekkimisel on 4 peamist põhjust:

  • Hinnamuutused turul – seda kõigutavad suuresti investeeringud teatud toodetesse või teenustesse. Kui üks toode hakkab trendistuma, liigutakse samas eemale teisest, mistõttu võib selline tegevus viia pikas perspektiivis majanduskriisini.
  • Laenud – kuna pangad teenivad peamiselt tulu laenudest, on see ka peamine asjaolu, mis põhjustab pankade kokkuvarisemise. Veel aastaid tagasi anti laene liiga kergekäeliselt ning kuna laenuvõtjad ei olnud võimelised laene tagasi maksma, jäid pangad hätta.
  • Ühiskondlik käitumine – ka see asjaolu hõlmab eelkõige uute tehnoloogiate rakendamist. Kui miski on veel uus, ei osata võtta päris kindlat seisukohta, mistõttu tekib investorite seas ebakindlus ning tegutsetakse uisapäisa. Majandusotsuseid juhib pigem lootus kui ratsionaalne mõtlemine.
  • Vigased regulatsioonid – kuigi valitsused üritavad pidevalt vähendada riski majanduskriisi tekkimiseks ning selle tarbeks kehtestatakse erinevaid regulatsioone, ei pruugi need alati kaasa tuua soovitud tulemust. See on seotud ka laenuäriga, mis ei olnud veel aastaid tagasi niivõrd tugevalt reguleeritud ning seda kasutati seda pahatahtlikult ära.

Majanduskriisi mõju on laiahaardeline ning puudutab kõiki eluvaldkondi. Alljärgnevalt toome mõned näited selle kohta, kuidas võib majanduskriis mõjutada ühiskonda:

  • Tekib lumepalliefekt – inimesed kulutavad vähem toodetele ja teenustele, kuna sissetulek on väiksem ning ostuvõime madalam. Seetõttu teenivad samas aga ettevõtted vähem, mistõttu ei ole neil võimalik oma majandustegevust kiiremini kasvatada ning seetõttu on raskusi ka palkade tõstmisega.
  • Sotsiaalsed suhted nõrgenevad – kui ostuvõime on madalam, nõrgenevad paratamatult ka suhted teistega. Väljaskäimiseid jääb vähemaks, kuna pole võimalik kulutada raha; samuti ei saa teha kingitusi, kulutada hobidele või transpordile nii palju. Seega ei mõjuta majanduskriis üksnes rahakoti paksust, vaid ka sotsiaalseid suhteid.
  • Probleemsemad töösuhted ning madalam tööohutus – majanduskriis mõjutab töösuhteid väga tugevalt, aidates kaasa soolise võrdõiguslikkuse vähenemisele ning vähendades isegi tööohutuse rõhku töötegemisel. Kuna ettevõtted on sunnitud palkama inimesi madalama töötasu eest on reaalne, et tööle võetakse madalama kvalifikatsiooniga töötajad ning seetõttu hakkab kannatama ka töö kvaliteet ja töösuhted.
  • Mõju poliitikale – kriisiolukordades pööratakse pilgud koheselt valitsuse poole. Seetõttu hakatakse tihtipeale tegema rutakaid majandusotsuseid, lootuses, et see pöörab olukorra ümber, kuid vahel võivad erinevad sanktsioonid tuua endaga kaasa just vastupidise efekti. Pole ka harv nähe, et võimulolnud valitsus kukutatakse ning valitakse uus valitsus, kellelt loodetakse paremaid tulemusi. Seetõttu on riigi poliitiline olukord stressirohke ning riigi struktuur ebakindel.

Kuna kogu maailma majandus on omavahel seotud, mõjutab ühe riigi kriis ka kõiki teisi. Sel põhjusel loovad valitsused erinevad regulatsioone pankadele ja turgudele, et vähendada riski kõige hullema juhtumiseks. Kõige parem, mida iga inimene saab teha sellise stsenaariumi jaoks valmistumiseks, on alustada raha säästmist ja investeerimist ning veenduda, et kui majandus peaks halvenema, ei pea pere rahapuuduses vaevlema, kuna hakati raha säästma varakult „mustadeks päevadeks“.