Kui oled värske lapsevanem, siis tundub ebareaalne mõelda 18 aastat ette tulevikku ja valmistuda lapse tulevasteks õpinguteks – kõik võib ju vahepeal muutuda ning kindlasti tuleb mõttesse palju muid asjaolusid, mistõttu lükatakse seda aina edasi. Seda seni, kuni on aeg lapsel ülikooli minna. Seega, kiire vastus küsimusele, millal oleks mõistlik hakata raha koguma ülikooli jaoks, on lühike ja lihtne: seda tuleks teha kohe. Selgitame aga pisut täpsemalt, mida teha siis, kui kogumine on muude kohustuste kõrval unustusse jäänud.
Kuigi see võib kõlada isekalt, peaksid lapsevanemad esmalt veenduma, et nad suudavad panna raha kõrvale oma pensionipõlve jaoks. Ülikooli jaoks raha kogumine on pikaajaline tegevus ning kindlasti mitte paari aasta küsimus, mistõttu ei tohiks jätta pensioni kogumist kuidagi kõrvale. Kui ülikoolikulude eest on ideaalis võimalik tasuda ka õppelaenu või stipendiumite abil, ei saa seda teha pensioniga.
SEB uuringu kohaselt kulub ülikoolis õppimise käigus üliõpilasel erinevate kulude peale 500 eurot, mis ei ole sugugi väike summa. Kõige olulisem on aga õppetasu ise. Mõnel õnnelikul õnnestub saada tasuta õppekohale, kuid selle peale ei saa loota. Tartu Ülikoolis oli 2016/17 õppeaastal õppetasud vahemikus 1000 – 4500 eurot. See tähendab, et isegi kõige madalama õppetasu korral tuleks vähemalt bakalaureusekraadi saamiseks arvestada 6000 euro suuruse õppetasuga. See on aga jällegi absoluutne miinimum. Reaalsuses tuleks arvestada vähemalt 20 000 euro suurusjärguga. Selleks, et 18 aasta jooksul koguda kokku 20 000 eurot, tuleks iga kuu panna kõrvale pisut üle 90 euro, mis ei ole sugugi suur summa. Kui jääd aga kogumisega hilja peale ning laps on juba 10-aastane, tuleks iga kuu säästa üle 200 euro, mis on juba üsna suur summa.
Iseenesest sõltub ülikooli jaoks raha säästmise alustamine pere finantsseisust ja oma eelistusest, ent mida varem hakata säästma ja mida rohkem iga kuu kõrvale panna, seda rohkem on ülikooli ajaks raha säästetud.
Veelgi olulisem on valida säästmisviis. Niisama raha madratsi alla peitmine ei ole mingi säästmine ning see võib olla pikas perspektiivis lausa kahjulik, kuna raha kaotab iga aasta inflatsiooni tõttu väärtust. Seetõttu on mõistlik hoida raha pangas oleval hoiukontol. Kuigi mitmed hoiukontod on ajutised, on olemas ka kasvukontosid, mis võimaldavad raha koguda väga pika aja jooksul. Nordea valikus on ka eriline hoiukonto, mille pikkus on just 18 aastat ning see sobib täiuslikult selleks, et lapsele ülikooli ajaks raha kõrvale panna. Hoiuseid on võimalik teha ka lapse nimele ning sätestada tingimuseks, et laps saab selle raha teatud vanuses kätte. Hoiukontoga ei ole aga mingeid riske ning kuni 100 000 euro ulatuses on rahasumma kaitstud ka riiklikult.
Kui oled raha kogumisega hiljaks jäänud ning ülikoolini on aega vaid paar aastat, ei tähenda see, et säästma ei tohiks hakata koheselt. Isegi paar tuhat eurot on väga suur erinevus ning võib olla tohutult oluline oma elu alustavale noorele – see võib olla just selline summa, mis jääb puudu muidu igapäevaste kulutuste tegemiselt ning väldib seda, et noore jaoks oleks ainus võimalus võtta kiirlaen või smslaen. Kui laps pingutab õpingutega, on võimalik olla tasuta õppekohal ning samuti võib taotleda stipendiume või toetuseid. Juhul, kui pere elab ülikooliga samas linnas, võib laps jääda koju elama ja hoida niiviisi kokku elamiskuludelt ning muult selliselt.
Kui noorel perel on plaanis saada lapsi, tuleks mõelda koheselt ka tulevikule – 18 aastat läheb väga kiiresti ning ülikooliaeg jõuab kätte enne kui vanemad seda oodatagi jõudsid. Seetõttu hakka säästma kohe ning vali endale sobiv hoiukonto.
