Blogi

Kuidas rääkida palgast töövestlusel?

Töövestlused võivad olla juba niisamagi väga närvesöövad, ent kõige hirmuäratavam on hetk, mil tööandja küsib tööotsijalt, milline on palgasoov. Mõnel pool soovitatakse lausa, et kandidaat ei tohiks ise kunagi palgaküsimust tõstatada ning paljudele näib palgast rääkimine ebasobiv, eriti, kui seda teha liialt rutakalt – nii võib jääda mulje, nagu kandidaat ei huvituks töökohast endast, vaid teatud numbrist. Kuidas siis palgaküsimus tõstatada nii, et see ei jätaks ebaviisakat muljet?

Esiteks ei tohiks palgast rääkimist karta ega ka häbeneda selle küsimist. Palgavestluseid võib olla kahte liiki: olukord, mille puhul alustab seda teemat tööandja, kes pakub koheselt teatud summat ning teisel puhul alustab teemat töösoovija. Kuigi esimene tee on kahtlemata turvaline, on sellel ka üks miinus. Nimelt, oodates tööandja pakkumist võib jääda pigem mulje, et nõustutakse iga õlekõrrega, mis ette antakse ning seetõttu ei saa tööandja olla niivõrd kindel, et antud pakkumine on tõepoolest tööotsija jaoks hea – tekib küsimus: mis siis, kui tööotsija leiab teise pakkumise, mis on parem? See on ka peamine põhjus, miks tööandjad küsivad pigem tööotsijalt endalt palgasoovi, mitte ei ütle kohe konkreetset numbrit.

Teise versiooni puhul näitab see tööandjale, et tegemist on inimesega, kes teab oma väärtust, on enesekindel ning ei karda väljakutseid. Tööandja austab kindlasti rohkem enesekindlat ja ausat kandidaati, kui seda, kes ei julge oma soovi väljendada. Asudes ise asja kallale välditakse ka pikka kandideerimisprotsessi, mis võib teinekord koosneda mitmest intervjuust või isegi proovipäevast – kui teha palganumber kohe selgeks, väldivad mõlemad pooled asjatut ajaraiskamist. Samas ei tasuks jätta ka väga närvilist ja ootusrikast muljet – isegi, kui sul on tasuda vaja kiiremas korras kiirlaen või väikelaen, ei tohi jätta vestlusel sellist muljet ning rääkida sellest teemast ratsionaalselt.

Palgast rääkides tuleks pakkuda pigem teatud palgavahemik, mitte kindel number – nii on pisut „mänguruumi“ ning ka võimalus läbirääkimisteks, seega on suurem tõenäosus jõuda kompromissini. Samas saad aga niiviisi kehtestada miinimumpiiri, millest allapoole sa ei ole nõus minema. Palganumber ei ole seejuures ainus oluline asjaolu – paljude töökohtade puhul on veel boonuseid nagu tulemustasud, hüvitised, boonused, soodustused ja muu selline. Enne konkreetselt palganumbri küsimist tasukski uurida erinevate lisaboonuste kohta.

Kõik algab aga sellest, kui tead täpselt oma väärtust. Seetõttu tuleks enne teha kodutööd ning selgitada välja, palju makstakse teistes ettevõtetes sarnaste tööülesannete täitmise eest. Nii on võimalik töövestluse käigus välja tuua võrdluspunkt ning selgitada, miks sa arvad, et sul oleks õiglane saada soovitud palka.

Paindlikkus ja kompromissialdis suhtumine on väga olulised. Kuna iga töökoha puhul on esimesed paar kuud sisseelamiseks, on arusaadav, kui tööandja ei soovi kohe peale tööle asumist maksta kõrgemat palka. Seetõttu tasuks arvestada, et esimese poole aasta jooksul on reaalne saada pisut madalamat tasu. Kui sa oled selle aja jooksul aga suutnud tõestada oma väärtust, on sobilik asuda palgaläbirääkimistesse. Kes tasa sõuab, see kaugele jõuab – võid oma unistuste palganumbrini jõuda isegi siis, kui töövestluse käigus ei ole jutt kohe nii kõrgest numbrist.

Üks kõige olulisemaid asjaolusid on ausaks jäämine. Töövestlusel ei tasu kunagi ilustada oma oskuseid ega „rääkida end suuremaks“. Kui tööandja peaks küsima ka varasema palganumbri kohta, ei tasuks selle kohta valetada – jutud levivad kiiresti ning miski ei hävita su mainet kiiremini kui palganumbri kohta valetamine. Jäädes ausaks ja objektiivseks ning väideldes konkreetsete faktidega on reaalne, et palgavestlus kulgeb positiivselt ning sinu kasuks. Palganumbrist rääkimist ei tasu karta – pigem tasuks karta sellest mitte rääkimist ning oma soovide enda teada jätmist. Ole otsekohene ning sa ei pea töövestlusel midagi kartma!