Blogi

Kuidas mõjutavad emotsioonid sinu rahaotsuseid?

Kas oled kunagi naasenud kaubanduskeskusest ja mõelnud, miks sa ostsid ühe või teise eseme? Paljud kipuvad tegema rutakaid rahaotsuseid, mille taga ei peitugi miski muu kui vaid inimlikud emotsioonid. Isegi, kui me ei soovi seda endale tunnistada, mõjutavad emotsioonid meid kõiki ning paraku on ka raha väga tihedalt seotud selle mõjuga.

Ehkki juba maast madalast õpetatakse meid rahaga loogiliselt ümber käima, on reaalsuses see tunduvalt keerulisem, kuna emotsioonide mõju võib olla nö salakaval. Nimelt ei pruugi ükski konkreetne tugev emotsioon mõjutada finantsotsust, kuid emotsioonid võivad manipuleerida meie mõistusega niivõrd ulatuslikul määral, et kipume enda jaoks ratsionaliseerima oste.

Näiteks, näed poes ilusat kleiti, mis on parasjagu soodushinnaga. Kui näed soodsat hinda, võid endamisi mõelda: „Hoian selle ostuga raha kokku ning riideese on praktiline, seega kulub marjaks ära – hakkan sellega tööl käima!“. Tõsiasi on aga see, et ostetud kleit võib aga jääda kapinurka seisma. Miks? Sest ostuotsust mõjutas soov end tunda hästi ning tunda end enesekindlamana, mis on otseselt seotud emotsioonidega.

Enamus inimesi teevad emotsionaalseid otsuseid ning ka kauplejad teavad seda. Kaubanduskeskuste mõnusad aroomid, meeldiv muusika ja sõbralikult naeratavad teenindajad üheskoos mõjuvad otseselt emotsioonidele, tekitades õnnetunde. Mida õnnelikumana sa end kaubanduskeskuses tunned, seda tõenäolisemalt naased sa sinna ikka ja jälle ning kui oled kord juba poes, ostad kindlasti ka midagi mõnest poest.

Emotsioonide ja raha seotusel on teinegi külg, mis on paraku üpris tumedates toonides – see on vaesus. Inimesed, kes on jäänud elu hammasrataste vahele või kelle sissetulek on lihtsalt väga madal, on tihtipeale muserdatud, negatiivselt meelestatud ja depressioonis. Tugevad negatiivsed emotsioonid aga takistavad neil ka edasi pürgimast ja oma elu muutmast. Selle asemel, et leida võimalusi elujärje parandamiseks, leitakse taas enda jaoks loogilisi vabandusi, miks elu on taoline: puudub haridus, puuduvad oskused, puudub võimekus. Nii satubki inimene suletud ringi, kus näib, et vaesusel ei olegi lõppu. Tegelikult võib aga inimest aidata juba üksnes mõtteviisi muutmine.

Positiivselt meelestatud inimesed näevad enda ümber rohkem võimalusi ning julgevad ka kinni haarata võimalustest – nad ei karda suhelda inimestega ega hüpata tundmatusse, sest nad teavad, et oma rõõmsa meelega saavad nad üle igast takistusest. Kui neid peaks tabama rahapuudus, leiavad nad sellest lihtsalt võimaluse, kuidas end proovile panna ja uuesti välja rabeleda. Need, kes ei suuda end sellisele lainele viia, võivad aga jäädagi raskustesse. Paraku on emotsioonid tugevad mõjutajad ning võivad sellise stsenaariumi kaudu ka hoida inimest omamoodi ahelates.

Veel üks emotsioon, mis võib su finantsotsuseid kibedaks muuta, on ärevus. Kui sa oled kunagi olnud võlgades või vaevelnud rahapuuduses, võib rahaga seotud ärevus sind tõenäolisemalt tabada ning sa võid olla pidevalt mures raha kadumise pärast. Mida rohkem aga muretseda, seda konservatiivsemaks sa muutud, mis tähendab, et sa ei võta enam vastu ka natuke riskantsemaid otsuseid. See sunnib sind aga tegema potentsiaalselt halbu otsuseid – näiteks ei julge sa minna edasi õppima õpingute kulukuse tõttu, kuigi õpingud võiksid sul aidata kõrgemale karjääriredelile jõuda.

Õnneks on võimalik aga emotsioonidest võitu saada ning hakata tegema loogilisemaid otsuseid. Kui sa kardad raha pärast, tee endale konkreetne eelarve, mida jälgida – numbrid ei valeta ning kui eelarves on näha vaba ruum, siis võid seda ka julgelt kasutada. Kui laristad liialt palju, võta poodi minnes kaasa ainult piiratud summa, et mitte enda eelarvet lõhki ajada. Taolised pisikesed nipid aitavad järk-järgult teha aina paremaid rahalisi otsuseid, mis ei ole kallutatud emotsioonide poolt.