Blogi

Kas ülikooliharidusel on tänapäeval mõtet?

Tänapäevases muutuvas maailmas on karjääriredelil tõusmine ning hariduse omandamine saanud täiesti teistsuguse väärtuse. Võimalused on avatud kõigile ning kuna tööpakkujad kipuvad hindama rohkem praktilisi oskusid ja töökogemust kui vastavat erialaharidust, on noortel tihti peas mõlkumas, kuivõrd kasulik on üldse ülikoolihariduse omandamine.

Üks suurimaid asjaolusid, mis räägib ülikoolihariduse vastu, on hariduse kui investeeringu tasuvus. Kuigi Eestis on ülikooliharidus enamjaolt tasuta, on meil siiski palju tasulisi õppekavasid ja õppekohti ning tihtipeale on hariduse omandamisele kuluvad summad nii suured, et õppelaen ei ole isegi piisav: appi tuleb väikelaen või tarbimislaen ning noored lõpetavad kooli suure võlahunniku otsas.

Kas omandatud haridus tagab kohese töökoha, on raske öelda. Tartu Ülikooli statistika kohaselt on küll 80% ülikoolilõpetajatest leidnud endale püsiva töökoha, ent teise külje pealt tuleks arvesse võtta, kui paljud neist töötavad oma erialal ning niivõrd tasuva töökohaga nagu on seda loodetud. Lõpetades kooli seejuures ka laenukohustustega on raske oma elu üles ehitada, kuna esmalt tuleb tasuda kõik kohustused.

Teise külje pealt on küsimuse all õpitud eriala mõttekus. Suur osa ülikooli õppekavadest on üsna teoreetilised ning õpetavad pigem ideoloogiaid, mis paraku ei tule kuigivõrd kasuks reaalsel tööturul, kus otsitakse kindla oskuspaketiga töötajaid. Seetõttu võivad värsked koolilõpetajad avastada, et õpitud haridus ei võimalda neil leida tööd, kuna kandidaatide seas eelistatakse varasema kogemusega inimesi. Kui tööandja otsib professionaalset jalgratturit, siis ei palka ta inimest, kes on õppinud 3 aastat, kuidas teoreetiliselt võttes rattaga sõita ent kes ei ole kunagi pedaale vajutanud – tööandja palkab selle, kes teab täpselt, kuidas pedaalidega toimetada. See ei pruugi küll reaalsuses olla niivõrd must-valge, ent see on stsenaarium, millega peab ülikooliõpilane arvestama.

Ülikooliharidus saab aga pakkuda midagi hindamatut – tutvusi. Meil on kõigil mõni kooliaegne tuttav, kes on pärast kooli lõppugi olnud abiks. Koolis omandatud tutvused võivad kasuks tulla lausa kümnete aastate pärast – ülikoolis saadud sõbrad on kogu eluks. Tutvused avavad palju võimalusi, seehulgas ka tööpakkumisi ja muud. Samuti on võimalik ülikooli ajal minna praktikale, mis võib osutuda tulevaseks töökohaks.

Kui pole võimalik minna tasuta õppima ning ülikoolis ei ole ka ühtegi meeldivat eriala, siis ei ole ka midagi hullu, kui sa ei omanda ülikooliharidust. Tänapäeval on ülimalt lihtne omandada teadmiseid interneti teel, erinevatel kursustel käies või lihtsalt reisides. Noorena on kõik teed avatud ning kui sa tunned, et ei soovi end aheldada koolipinki, võid end lihtsalt täiendada sellel alal, mis sulle meeldib.

Kui oledki mures töökoha leidmise pärast, võid otsida erinevaid praktikakohti ning alustada kõigepealt praktiliste kogemuste omandamisest. Isegi, kui tööandja on soovinud kandidaatidelt akadeemilise kraadi olemasolu, võivad su reaalsed elukogemused olla niivõrd kasulikud, et kraadi puudumine ei ole sugugi takistuseks.

Ülikool võib aidata elus kaasa ja avada mitmeid võimalusi, ent see ei pruugi anda olulist eelist edasises elus. Lõppude lõpuks taandub kõik sellele, kuivõrd agar sa oled ning millised on su huvid. Inimesed on erinevad ning kõigile ei pruugi ülikooliharidus olla parim valik, seda eriti siis, kui oled mures õppimisega seotud kulude pärast. Kui su süda ei tõmba ülikooliukse poole, siis ei peaks ka pead norgu laskma ega pidama end kuidagi halvemaks – kõigil on võrdsed võimalused ning seni, kuni tegeled sellega, mis sulle meeldib ja arendad end pidevalt edasi, on võimalused avatud täpselt samamoodi neile, kellel ei ole ülikoolist omandatud kraadi.