Blogi

Kas raha tasub säästa ootamatute kulutuste jaoks?

Tihti soovitatakse raha säästa mitte konkreetsete ostude jaoks, vaid ootamatute ja seninägematute kulutuste jaoks. On neid, kes ei leia sellel tegevusel mõtet ja arvavad, et kui peaks järsku lisaraha vaja olema, tuleb appi näiteks tarbimislaen või kiirlaen. Kuigi see võib tõesti tõsi olla ning väikesed laenud on tõepoolest kasulikud kriitilistes olukordades, saame me kõik teha midagi selle jaoks, et ootamatute olukordadega paremini toime tulla ning selle jaoks tasubki just nimelt raha säästa.

Meist keegi ei suuda näha tulevikku ning seega ei saa me kunagi olla kindlad, et ei tule ette olukordi, kus ei ole järsku vaja lisaraha. Näiteks pereliige jääb haigeks, auto läheb katki, karmid tormituuled lõhuvad majal katuse, lähedase või sinuga juhtub õnnetus, kaotad töö. Selliseid olukordi võikski loetlema jääda. Selge on aga see, et kui midagi taolist peaks juhtuma, tabab see äkiliselt ning toob kaasa ka suured väljaminekud. Väga vähesed saavad öelda, et nad ei pea muretsema, kuna neil on piisavalt raha, et kõigega toime tulla.

Raha säästmine on kahtlemata vajalik ja mõistlik kõigile, kes soovivad olla tulevikuks kindlustatud. Sellel mündil on aga ka teine külg. Nimelt ei tasuks raha koguda lihtsalt madratsi vahele, kuna pikema aja jooksul kaotab raha oma väärtust. Raha tasub säästa nii, et see koguks ka midagi aja jooksul juurde – isegi kui see on väike summa. Siin tulevad mängu hoiukontod. Olemas on mitmeid erinevaid hoiuseid, mis võimaldavad raha säästa ning koguda juurde ka intresse. Mitmed hoiused on lausa aastatepikkused ning raha hoitakse turvaliselt pangas, seejuures on summa kaitstud kuni 100 000 euro ulatuses. Nii ei pea sa kunagi kartma, et raha kaotaks väärtust või see lihtsalt varastatakse.

Kuldse reegli kohaselt tasuks hoida oma hädaabifondis vähemalt kolme kuni kuue kuu kulutuste summa ehk summa, mis sul kuluks tavapäraste kulutuste tegemiseks poole aasta vältel. Kui sul kulub iga kuu 500 eurot, siis peaks sul olema kõrvale pandud vähemalt 1500 – 3000 eurot, mis aitaks ootamatustega toime tulla paari kuu vältel, just näiteks siis, kui pere peamine elatiseteenija kaotab töö.

Kuigi raha säästmine potentsiaalselt mitte kunagi juhtuvate olukordade jaoks võib tunduda ebamõistlik, tuleks mõelda sellele just vanasõna „parem karta, kui kahetseda“ kohaselt. Kaotades äkiliselt töö on hea, kui on olemas sääste, millega rahulikult elada tööotsingute ajal. Kui taolist kriisifondi ei ole, on võlgnevused kiired tulema. Maksehäired, langev krediidiskoor, oma vara kaotamine – need on vaid mõned näited sellest, mis võib juhtuda, kui ei ole võimalik oma kulutusi katta. Elades päev korraga, mõtlemata tulevikule võib kahjuks sattuda tõsistesse probleemidesse.

Raha säästmise jaoks ei pea olema sissetulek sugugi kõrge – mitmetele hoiukontodele võib teha iga kuu vaid paarikümne euro suuruseid sissemakseid ning hoiustatud raha hakkab kontol tasapisi intresse teenima. Pannes kõrvale iga kuu 20 eurot teeb see aastas juba 240 eurot, mis on juba paras summa, et sellega mingeid kulutusi katta. Seetõttu ei tasuks säästmist kunagi kõrvale heita, isegi, kui sissetulek ei ole kiita. „Mustadeks päevadeks“ võib raha koguda alati – alustades juba täna on järgmine kuu juba pisut kindlam. Tee endale eelarve ning proovi välja arvutada, palju saaksid iga kuu kõrvale panna. Niiviisi tasapisi alustades on sul varsti kogutud paras summa, mis aitab sul erinevate ootamatustega toime tulla.